Kuidas luua hästi toimiv kortermaja, kus küla jagu inimesi on ühes majas? Kus keskväljaku ja tänavate asemel on trepikoda ja koridorid? Kus majast on saanud korter, milles tihtipeale on mänguruumi vähem kui oma majas… Kuidas luua head suhet väljas pulseeriva linnaruumiga, olles sisemiselt turvalisust pakkuv, mugav, õdus, praktiline, hubane, funktsionaalne? Mahutades ära kõik selle, mis võimaldab inimesel ennast rahulolevana tunda, luues samal ajal ka toimivat ja terviklikku linnaruumi? Mahutades ära tema unistused, igatsused ja püüdlused… olles suurepäraseks keskkonnaks, kus puhata, taastuda ja lõõgastuda.

Kortermaja on loomise käigus palju anonüümsem, kui eramu, andes samas fantaasiale märksa enam ruumi. Siin saan ma ise mängida – kes on need inimesed, kellele ma selle maja loon? Millised nad on ja mis elu nad elavad? Millest unistavad ja mille poole püüdlevad?